Davvikalohtta girkolaš ovttasbargofierpmádat bovde olbmuid ja servošiid ovddasvástádussii sihke birrasis ja dálkkádatrievdamis. Fierpmádat lea almmustahttán áššis cealkámuša. Kristtalaš oahpa mielde olbmui lea addojuvvon bargun gilvit ja gáhttet sivdnádusa.
Dálkkádatrievdan váikkuha buot sajiin eanaspáppa alde. Dálkkádatrievdama dagahan áibmogearddi liegganeami váikkuhusat leat davviguovllus vel ollu stuorábut go gaskamearálaččat. Ovttasbargofierpmádat čalmmustahttá olbmuid ja servošiid sorjavašvuođa nuppiineaset ja birastahtti luonddus, gos mii buohkat eallit. Davvin galgá sáhttit doalahit ealáhusaid ja geavahit luondduattáldagaid, muhto bistevaččat.
Fierpmádat ávžžuha maid guldalit sámiid jiena. Sápmelaččat leat eallán guhká luondduin dássedeattus ja váldoálbmot sáhttá oahppat sin gaskavuođas lundui.
Davvikalohtta girkolaš ovttasbargofierpmádat čoahkkanii Roavvenjárggas 9.-10.9.2025. Ovttasbargofierpmádahkii gullet davviguovllu bismagottit Norgga, Ruoŧa ja Suoma evangelalaš-luteralaš girkuin sihke Oulu ortodoksalaš bismágoddi. Ovttasbargofierpmádaga ságajođiheaddjin bargá Luleju bismágotti bismá Åsa Nyström.
Ovttasbargofierpmádat lea vuođđuduvvon jagis 2024 joatkit davviriikalaš girkuid davviguovlluid ovttasbarggu. Sáhttá geahččat, ahte ovttasbargofierpmádat joatká Barents guovllu girkuidráđi barggu, mii heaittihuvvui seamma jagis go Ruošša fallehii aggressiiva vugiin Ukrainai.
__
Sivdnádusa gillámuša galgá váldit duođas
Davvikalohtta girkuid ovttasbargofierpmádaga cealkámuš 10.9.2025.
Davvikalohtta girkolaš ovttasbargofierpmádat lea jahkečoahkkimisttis čikŋon biras ja dálkkádatdili ja min buohkaid ruovttu, eanaspáppa suodjaleapmái láktaseaddji gažaldagaide.
Mii háliidit vuohttit eatnama gillámuša. Mii háliidit gullat lagamuččaideamet jiena. Mii váldit duođas sivdnádusa váidalusa.
Hearrá Ipmil bijai olbmo Edena gilvvagárdái bargat ja gáhttet dan.
(1. Mos 2:15)
Oktasašbargofierpmádat háliida cealkit:
Sivdnádus – Olmmošvuohta – Oktavuohta
Mii leat Davvikalohtta guovllus sorjavaččat nuppiineamet ja luonddus.
Mii eallit máilmmis, gos oaivilat ja duohtavuođat juhket olbmuid. Min leat bovden guldalit nuppiideamet ja vuostáiváldit áiggi mearkkaid ja dutkamušdieđu dain nuppástusain maid olbmuid doaimmat leat dagahan min máilmmis.
Mii galgat guldalit eamiálbmogiid jiena, geat leat atnán fuola eatnamis jo guhká. Mii buohkat leat oassi dán seammá sivdnádusas.
Davvikalohtta rašes luondu
Davvin biras lea rašši. Dálkkádatrievdan váikkuha njuolga dasa. Mii geavahit luondduriggodagaid – muhto vuohttit maid negatiivva váikkuhusaid birrasii ja ekosystemii, danin go luonddu geavahit beare materiálaid háhkamii.
Vai eallin davvin livččii vejolaš, olbmuin galgá leat riekti ealáhusaideaset ja geavahit luondduattáldagaid – muhto bissovaš vugiin. Mii golahit min dáláš eallinvugiin eambbo maid eana gierdá.
Go eana čierru – mo mii vástidit?
Mii galgat váldit duođas birrasa dili. Mii galgat váldit duođas dutkamušdieđuid. Mii diehtit ahte moraliserejeaddji hállanvuohki váibadahttá – muhto duođalašdilli rávká smiehttat gažaldagaid mat gusket min buohkaid. Passiivvalašvuohta ii leat vejolaš. Juohkehaš sáhttá váikkuhit.
Girku lea sadji, gos mii sáhttit čoahkkanit, ii beare oskku dihte, muhto maid ságastallat, smiehtadit ja bargat ovttas. Mii sáhttit ráhkadit saji, gos sivdnádusa, vuoiggalašvuohta ja boahtteáiggi guoski gažaldagat ožžot saji.
Mii eat sáhte olahit buot, muhto mii sáhttit addit saji dihtui, ságastallamii, doaibmamii ja doivui.
Bovdehus oktageardánut eallinvuohkái
Vare ealášeimmet bistilut vugiin sivdnádusa dihte ja boahtteáiggi dihte.
Mii háliidit girkun ja searvegoddin doaibmat nu, ahte biras ii gillášii ja seammás hásttit earáid maid eallit nu.
Lassidieđut: Oulu bismágotti bismagottedekána Juha Rauhala, juha.rauhala@evl.fi, tel. 044 755 5556
Govva: Davviriikkalaš girkolaš ovttasbargofierpmádaga ovddasteaddjit govas Roavvenjárggas. Maija Hagberg.